Tartu Maarja kiriku taastamise ideekonkursi võidutöö “NOA”

KOKO arhitektid OÜ – Liis Laidvere, Raili Paling, Lea Laidra, Indrek Mikk ja Raivo Kotov.

KOKO arhitektidega on sõlmitud leping edasiseks projekteerimistööks

Kiriku plaan seest 1 Kiriku plaan 2 Kiriku plaan 3 Kiriku plaan 1

Asendiplaaniline lahendus
Kehtiv detailplaneering eirab linnaehituslikku konteksti. Selle asemel, et vabaneda hruštšoviaegse planeerimiskultuurituse ikkest, on viimane aluseks võetud ja veelgi enam linnaruumi moondatud – planeeritud jalakäijate liikumine on ebaloogiline, kiriku ümber olev ruum on rikutud.

Käesolev töö teeb järgmised ettepanekud planeeringulahenduse muutmiseks:
• Taastada kompaktne, pingestatud plats kiriku peasissepääsu ees. Enne II MS-i oli kirikust läände jääv ala hoonestatud perimetraalselt.
• Taastada kiriku ümber olev aed ja kõnnitee ajaloolises asukohas, tagades nii kiriku vaadeldavuse (detailplaneeringus kavandatud kõnnitee 1m kaugusel kirikust ei ole vastuvõetav).
• Rajada kõnniteed arvestades inimeste loogilisi liikumissuundi piki tänavaid.

Arhitektuurne lahendus
Kiriku väline ilme taastatakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

Sisearhitektuurne lahendus
Kirikusse pääseb viiest uksest: peasissepääs, raamatukogu sissepääs, pääsud külglöövidesse ning keldris olevasse puhkeruumi.

Kirikusaali sisenemine toimub traditsiooniliselt piki kesktelge. Saali pääseb kõrgemale tõusvat laia treppi mööda, mida võiks pidada ka viiteks metropolide suurkirikutele. Kirikusaal on tõstetud nii, et põranda tasapind jääb akende alumise servaga samale joonele, võimaldades nii parima vaate saali akendest.

Saali alla on süvendatud terve korrus koguduse ruumidele. Tõstetud saali osa on seintest külglöövide jagu lahti, tekitades nii saalis istujates võimsa Noa laeva tunde. Külglöövid ise jäävad keldrikorruse tasapinda. Uus keldrikorrus on siiski veidi kõrgem, kui praegu olemasolev.

Saali osa on seintest eemal, võimaldades nii taastada vana osa oma esialgses ilus, ning rühmitada uued rajatised selgelt eraldi, rikkudes võimalikult vähe originaalset ruumi. Praegused rõdud on lammutatud võimaldades nii paremat vaadet akendest kui ka paremat valgustatust saalis. Kirikusaali lage ilmestavad lahtivõetud katusekonstruktsioon ning moodsad lühtrid.

Altari osa on tõstetud poodiumile ja seda valgustab ülalt suur katuseaken, millest voogav valgus lisab pühalikkust. Altari tagasein on lahendatud klaasist vaheseintega, millest on välja lõigatud rist. Altari taga asub pääs kiriku abiruumidesse.

Kirikusaali all olevale koguduse korrusele on mahutatud wc-d, garderoob, köök abiruumiga, arhiiv, lastetuba, kabinetid, raamatukogu, laoruum ning kõrvalsaal.

Kõrvalsaali on võimalik lükandustega avada nii, et kirikusaalis olev jumalateenistus kostub ka sinna. Samas visuaalset kontakti on võimalik luua ekraani abil. Pea kõikidesse koguduse ruumidesse pääseb külglöövi käikudest, millest on ka võimalik külguste kaudu hoonest väljuda. Pea kõikidel koguduse ruumidel on siseaknad, ruumidesse pääseb valgus kirikusaali akende kaudu.

Keldrikorrusele on võimalik pääseda ka kiriku tagauksest. Korruste vahel on võimalik liigelda ka invaliftiga. Sealpoolses otsas asuvad ka soojasõlm koos elektrikilbi ruumiga ning puhkeruumiga.

Kiriku tagaküljest on võimalik eraldi pääseda seminariruumide blokki ning teisel korrusel asuvatele renditavatele büroopindadele.

Peasissepääsust sisenedes on esimesel korrusel vasakul kantselei ja õpetaja kabinet ning paremal trepikoda, millest pääseb teisel korrusel asuvatesse ajaloo ekspositsiooni ruumi ning kabeliruumi. Ekspositsiooniruumis on siseaken, mis avaneb kirikusaali. Sama trepikoda viib ka kolmandale korrusele, kus asub kolumbaarium ning kust jätkub trepp kellatorni. Kolumbaariumis on ristikujuline katuseaken, kustkaudu tekib põrandale päevalgusest ristikujutis.

Tehnilised näitajad
Keldrikorruse netopind 541,2 m2
1. korruse netopind  610,4 m2
2. korruse netopind  210,4 m2
3. korruse netopind  103,6 m2