Tartu Maarja kiriku võõrandamise ja tagastamise kroonika

• 12. juuli 1941 põleb Tartu Maarja kirik taganevate vene vägede poolt lastud süütepommist. Kirikust jäävad alles vaid müürid.

• Sügis 1941 – koguduse liikmete soovile toetudes asuvad koguduse juhatus ja nõukogu koostama kiriku ülesehitamise kavasid ja eelarvet. Arhitekt A.Matteus teeb 7. novembril arvutused ehitusmaterjali hankimiseks. Kogudus asub esmalt taastama sõjas põlenud leerimaja Õpetaja 5. Jumalateenistusi peetakse Jaani kirikus, pärast selle põlemist Ülikooli kirikus.

• 1948 – leerimaja taastamine lõpeb veebruaris ja kogudus alustab jumalateenistuste pidamist leerimajja ehitatud saalis. Kuna asjast ei teatatud Usuasjade Volinikule, annab too käsu likvideerida kogudus ja 23.03.1948 otsusega võõrandab Tartu linna TSN Täitevkomitee leerimaja kui peremeheta vara. Hoonesse tehakse tuberkuloosi dispanser. Usuasjade Volinik annab kogudusele loa uuesti tegutseda Tartu Peetri kirikus ja selle koguduse Maarja pihtkonna nime all.

• 8. mai 1954 – koostatakse akt Maarja kiriku varemete seisukorra kohta. 20. mail vaadatakse kiriku allesjäänud varemed uuesti üle ja määratakse lammutamisele kuuluvate müüride maht. Hoolimata sellest, et linna arhitektide komisjon peab õigeks säilitada kiriku torn ja välisilme, tehakse plaan kiriku torn lammutada.

• 3. september 1956 – Tartu linna TSN Täitevkomitee annab kiriku varemetega krundi Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks. 7. septembril väljastatakse ehitusluba. 10. septembril reageerib sellele koguduse juhatus kirjaga, protestides kirikumüüride koguduselt äravõtmise üle. Nõutakse lammutustööde seiskamist ja väljendatakse valmisolekut pöörduda kõrgemate instantside poole.

• 8. oktoober 1956 – juhatus pöördub ENSV Ministrite Nõukogu Esimehe poole palvega pihtkonna muutmiseks iseseisvaks Tartu Maarja koguduseks ühes kõigi varade ja õiguste taastamisega. Samal päeval pöördub juhatus ka Tartu Linna TSN TK Esimehe poole, korrates oma septembrikuise kirja nõudmisi. Mingit vastust ei tule. Telefonitsi järelpärimisel lubatakse kirjale vastata, kuid ei vastata.

• 17. veebruar 1957 – juhatus pöördub koguduse staatuse ja varade küsimuses NSVL Presiidiumi Esimehe Voroshilovi ja NLKP KK I Sekretäri Hrushtshovi poole. Kuna vastust ei tule, saadetakse Moskvasse järelpärimine 9. mail. Usuasjade Volinik teatab 30. mail peapiiskop J.Kiivitile, et mingeid otsuseid ei muudeta.

• 1961 – valmib Tartu Maarja kirikust ümber ehitatud EPA võimla. Torni kaks kivist korrust ja altaripoolse seina otsaviil on lammutatud. Kiriku juurde on ehitatud kahekorruseline kõrvalhoone ja ühendatud kaks hoonet galeriiga.

• 1991 – kogudus esitab taotluse võõrandatud hoonete tagasisaamiseks.

• 18. mai 1992 – Tartu Linnakohus otsustab tunnistada EELK Tartu Maarja kogudus omandireformi õigustatud subjektiks.

• 24. märts 1993 – Tartu linnaarhitekt M.Preem kirjutab EPMÜ rektor O.Savelile ja kogudusele, et kuna „summaarsest ehituslikust kubatuurist ca ½ on uus ja ka vanast on säilinud vaid välisseinad,” ei tagastata kirikut kogudusele, vaid kompenseeritakse.

• 25. oktoober 1993 – Vabariigi Valitsus annab välja määruse nr 328 hoone Pepleri 1 (endine Tartu Maarja kirik ja 1961 valminud kõrvalhoone) lülitamisest riigi omandisse jäävate varade nimekirja.

• 27. jaanuar 1994 – Tartu Linnavalitsuse Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Komisjon otsustab tunnistada Tartu Maarja kogudus Pepleri 1 hoone osas omandireformi õigustatud subjektiks. Otsusest teatatakse kogudusele 20. mail.

• 8. mai 1995 – Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakond tellib TARI-Projektbüroolt hoone Pepleri 1 endisel individualiseeritaval kujul säilimise küsimuses.

• September 1995 – TARI-Projektbüroo esitab Linnavarade osakonnale ekspertiisi hoone Pepleri 1 endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta. Numbrite ja mahtudega manipuleerides saadakse tulemus, et kirikuhoone ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud

• 7. november 1995 – Tartu Linnavalitsus otsustab „kinnitada Projektibüroo TARI poolt koostatud eksperthinnang” ja „mitte tagastada majavaldust Pepleri 1 Tartu Maarja kogudusele” (korraldus nr 1651).

• 15. november 1995 – õpetaja V.Jürjo pöördub Vabariigi Valitsuse poole palvega läbi vaadata ja ära muuta Tartu Linnavalitsuse korraldus kiriku mittetagastamise kohta, lootes „okupatsiooni lõppemist ja Eesti rahva pühamu taastamist tsiviliseeritud vahenditega.” Vastust oodates esitatab õpetaja Jürjo uue pöördumise 5. jaanuaril 1996.

• 10. detsember 1995 – õpetaja V.Jürjo koos kirikuvanematega esitab protesti Tartu Linnavalitsusele kiriku mittetagastamise otsuse pärast, pidades linnavalitsuse läkitatud ühegi allkirjata saadetud teadet vaenutegevuseks koguduse suhtes. 27. detsembril saadab õpetaja Jürjo oma pöördumise ka Tartu Linnavolikogule, et volikogu ilmutaks poliitilist initsiatiivi Maarja kiriku tagastamiseks. V.Jürjo: „Loodame pühamu taastamist ja tagastamist vahenditega, mis on kohased tsiviliseeritud rahvale.”

• 2. jaanuar 1996 – Maarja kirik kantakse riigivarade registrisse nr 02000178 all.

• 16. jaanuar 1996 – Riigikogu saadik V.Hansen teeb kiriku tagastamise küsimustes ametliku pöördumise peaminister T.Vähi poole. Riigisekretär saadab kirja siseminister M.Raskile, kes saadab kirja tagasi soovitusega pöörduda antud küsimusega Haridusministeerimisse või Põllumajandusministeeriumisse. M.Rask: „Ministeeriumi seisukoht EELK Tartu Maarja kiriku (EPÜ võimla) saatuse osas on – tagastada kogudusele.” Peaminister vastab saadikule, et Haridusministeerium „suhtub lugupidamisega EELK Tartu Maarja koguduse taotlusesse kogudusele kunagi kuulunud hoone tagastamise kohta, kuid arvestdes aastatega kujunenud reaalsust, kehtivat seadusandlust ja spordihoone erilist tähtsust üliõpilaskonna ja õppejõudude ning Tartu linna noorte sportimisvõimaluste tagamisel, ei ole ministeeriumi arvates spordihoone tagastamine põhjendatud.” Soovitatakse leida Tartus uus maatükk uue kirikuhoone ehitamiseks. Samade sõnadega vastab 9. veebruaril riigisekretär U.Veering ka koguduse 15. novembri 1995 kirjale.

• 19. veebruar 1996 – Tartu Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolekul toetatakse hoone Pepleri 1 kirikuosa tagastamist ja otsustatakse anda küsimus volikogu arutada. Linnavolikogu ei võta teemat volikogu päevakorda.

• 29. veebruar 1996 – õpetaja V.Jürjo pöördub kiriku tagastamise küsimuses president Lennart Meri poole. Presidendi kantselei direktor J.Pikani vastab, et kiriku tagastamise „küsimuse sisuline lahendamine ei kuulu riigipea pädevusse.”

• 8. mai 1996 – kogudus pöördub kiriku tagastamise küsimuses Tartu Maavanem J.Õunapuu poole.

• 18. detsember 1996 – Tartu linnapea Tõnis Lukas teeb kogudusele ettepaneku, et linn oleks vahendajaks koguduse ja EPMÜ vahelise kokkuleppe sõlmimisel, „et võiks taastada omandiõiguse, jätkates samas vajaliku aja jooksul hoones tegevust, milleks see on ajutiselt kohandatud.” Toimuvad läbirääkimised. 14. veebruaril esitab õpetaja Jürjo uue palve Vabariigi Valitsusele taastada koguduse omandiõigus Maarja kiriku suhtes, aidata kiriku kasutamisrezhiimi lahendada ja leida vahendeid nii võimla väljakolimiseks kui ka kiriku taastamiseks. Valitsuses tegeldakse küsimusega: Siseministeerium küsib, kas kogudusel on vahendeid kiriku taastamiseks; Haridusministeerium näeb tagastamise võimalust pärast raha eraldamise garanteerimist ja uue võimla valmimist; Siseministeerium ühineb Haridusministeeriumi seisukohaga; nendele sekundeerib Tartu Maavalitsus; Rahandusministeerium ei näe aga võimalust uue võimla ehituseks 10 milj. krooni eraldamiseks…

• 30. september 1997 – Tartu Linnavalitsus annab välja korralduse (nr 2239) määrata kogudusele tagastamata kirikuhoone eest kompensatsioon, võttes aluseks kiriku võõrandamisaegseks maksumuseks 240 800 krooni. Kogudus keeldub kompensatsioonist ja nõuab kirikut tagasi.

• 17. oktoober 1997 – õpetaja V.Jürjo pöördub Tartu linnapea R.Muguri poole palvega tühistad kiriku mittetagastamise eest kompensatsiooni määramise otsus. Linnvalitsusest tuleb vastus, et linn ei saa kirikuhoonet kui EPMÜ vara kogudusele anda.

• 3. november 1997 – vastates Riigikogu infotunnis saadikute E.Tarto ja V.Hanseni järelepärimisele kiriku tagastamise küsimuses, annab peaminister M.Siimann lubaduse isiklikult küsimusega tegelda. Lubadusele tegusid ei järgne.

• Oktoober-november 1997 – juhatus küsib EPMÜ käest luba kasutada veel tagastamata kirikuhoonet pühapäeviti ja pühadel jumalateenistuse pidamiseks. EPMÜ juhtkond vastab eitavalt. Juhatus pöördub peaminister M.Siimanni poole avaldusega, et riik sekkuks asjasse ja toetaks koguduse kava pidada jõuluteenistus oma endises sakraalhoones. Siseministeerium palub EPMÜ rektori kt H.Tullusel leida võimalus ruumide tasuta kasutamiseks. Kogudusele ruume siiski kasutada ei anta.

• 28. veebruar 1998 – õp. V.Jürjo pöördub kiriku tagastamise küsimuses toetuspalvega Eesti Kirikute Nõukogu poole. Õpetaja Jürjo peab kogudusele solvavaks, et kiriku tagastamisega on nii kaua venitatud ja EPMÜ nõuab võimla eest lahkumiskompensatsiooni 8 milj krooni. 13. aprillil pöördub EKN president piiskop E.Soone peaminister M.Siimanni poole. Riigikantselei vastab 15. juunil ja soovitab „pöörduda EPMÜ, kui hoone praeguse omaniku poole võimalike kokkulepete leidmiseks.”

• 1. aprill 1998 – Riigikogu majanduskomisjoni 16.02.1998 otsuse alusel annab Põllumajandusministeerium hoone Pepleri 1 tasuta EPMÜ omandusse. Valitsus annab ära õiguse hoone tagastamist ja käsutamist otsustada.

• 18. august 1998 – Tartu Linnavalitsus annab välja uue korralduse (nr 2371) määrata kogudusele tagastamata kirikuhoone eest kompensatsioon summas 61 500 EVP. Kogudus keeldub kompensatsioonist.

• 16. september 1998 – Riigikogus lükatakse majanduskomisjoni ettepanekul tagasi 26 saadiku seadusandlik algatus repressiivselt võõrandatud pühakodade tagastamiseks. Põhjenduseks: probleemi ei saa lahendada seadusandliku muudatusega. Kogudus reageerib otsusele avaliku kirjaga, millel on 221 allkirja.

• 5. aprill 1999 – õpetaja V.Jürjo pöördub peaminister M.Laari poole palvega tühistada valitsuse 25.10.1993 otsus kiriku tagastamisele mittekuuluvuse kohta ja hoone koheselt üle anda kogudusele. Ühtlasi palub õp. Jürjo ajavahemikus 1993 kuni 1999 kiriku vägivaldse võõrkasutamisega kogudusel tekitatud okupatsioonikahjude kompenseerimist. Asjaga tegeldakse valitsuses. 30. juunil 1999 vastab riigisekretär A.L. von Wirén, et Haridusministeerium toetab kiriku tagastamist ning arutatakse uue võimla ehitamise võimalusi. 28. juulil 2000 vastatakse õpetaja uuele järelepärimisele, et valitsus on küsimust arutanud 18. jaanuari nõupidamisel ja kaalutakse nii seadusemuudatusi kui ka mittetagastamise otsuste muutmist.

• 19. veebruaril 2002 – koguduse juhatus pöördub peaminister S.Kallase poole palvega võtta kiriku tagastamise küsimus uuesti valitsuse päevakorda. Esitatakse omapoolsed ettepanekud: 1) Vabariigi Valitsus tühistab vastavad otsused, millega Maarja kirik jäeti Riigi omandusse jäävate varade nimekirja. 2) Valitsus nimetab uue omapoolse läbirääkija kiriku tagastamise küsimuse lahendamisel. 3) Hoone tagastatakse kogudusele. Oleme valmis sõlmima lepingut, mille alusel EPÜ saab hoonet uue saali valmimiseni spordisaalina edasi kasutada. 4) Alustatakse uue spordihoone rajamise protsessi.

• Märts-aprill 2002 – Koguduse kirjaga tegelevad Siseministeeriumi asekantsler T.Sepp ja usuasjade osakonna juhataja I.Au. Vastuses tunnistatakse küsimuse keerukust ja protsessi pikaajalisust ning kinnitatakse, et mõttetöö ja asjaajamistegevus liiguvad kiriku tagastamise suunas. EPMÜ rektor H.Elmet teatab omalt poolt, et EPMÜ ei loobu võimlast enne, kui valmib uus spordihoone.

• 9. mai 2002 – Tartu Linnavalitsus algatab EPMÜ palvel uue spordihoone jaoks Tähtverre arvestatud ala (krundid Kreutzwaldi 3 ja 5 ning lähiala, kokku 9,6 ha) detailplaneeringu ja kinnitab lähteülesanded. EPMÜ esitab Rahandusministeeriumile taotluse eraldada uue spordihoone ehitamiseks eelarvevälisest omandireformi reservfondist 36 milj krooni. Minister H.Õunapuu vastab keelduvalt, kuna hoone ei kuulu tagastamisele.

• 17. jaanuar 2003 – Tartu Maarja kogudus ja Tartu praostkond asutavad kiriku taastamise korraldamiseks Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse.

• 27. juuni 2003 – teeb kogudus pöördumise Tartu linnapea A.Ansipi poole palvega „respekteerida koguduse soov veelkord läbi vaadata EELK Tartu Maarja koguduse kirikuhoone tagastamise küsimus, teha seda kordusekspertiisi alusel ning leida, tulenevalt kordusekspertiisi tulemsutest, lõplik ja positiivne lahendus.” Kogudus tellib riiklikult tunnustatud eksperdilt K.Sahkilt uue ekspertiisi kirikuhoone säilivuse hindamiseks. Tartu Linnavalitsus toetab omalt poolt ekspertiisi teostamist.

• 15. august 2003 – koguduse korraldatud rukkimaarjapäeva konverentsil osaleb ja peab ettekande ka peaminister J.Parts. Oma sõnavõtus avaldab peaminister toetust kiriku tagastamiseks kogudusele ja annab lubaduse, et valitsus tegeleb küsimusega.

• 28. oktoober 2003 – Valmib uus eksperthinnang kiriku endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta. Ekspertiis kinnitab, et kirikuhoone maht ja konstruktsioonid on säilinud sedavõrd, et seaduse järgi kuulub kiriku tagastamisele. Kogudus saadab eksperthinnangu Tartu Linnavalitsusele. Linn on valmis tühistama oma senise otsuse ja tegema tagastamisotsuse. Linnapea A.Ansip lubab, et linn on valmis toetama Tähtverre uue spordihoone ehitamist, kui ka riik raha annab. Tagastamisotsust siiski ei tule, sest samaaegselt soovitakse saada garantiid uue võimla ehitamise rahastamiseks. Valitsus aga raha ei anna – ei omandireformi reservfondist ega ka riigieelarvest.

• 2004 – kogudus ja EPMÜ teevad kirju haridus- , kultuuri- ja rahandusministeeriumidesse ning suhtlevad asjaosalistega, et uue võimla ehituse jaoks eraldataks raha riigi 2004. aasta lisaeelarvest või 2005. aasta eelarvest. 19. mail saadetakse palvekiri ka peaminister J.Partsile endale. 29. juunil vastab Haridus- ja teadusminister T.Maimets, et eelarvest raha ei saa, kuid taotlust võib uuesti arvestada lisaeelarve tegemisel. 7. juulil kirjutab rahandusminister T.Veskimägi Riigikantseleile, et kuna Tartu Linnavalitsus pole kiriku mittetagastamise otsust tühistanud ja hoone Pepleri 1 kuulub jätkuvalt EPMÜ-le, siis ei ole ka uue võimla ehitamiseks raha vaja anda. Raha ei saa ja kiriku tagastamise otsust ei tule.

• 9. september 2004 – Tartu Maarja Kiriku SA poolt saadetakse kiri Peaministrile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Põllumajandusministeeriumile, et valitsus toetaks 2004. aasta lisaeelarves EPMÜ uue võimla ehitamiseks 3 milj. krooni eraldamist. Rahandusminister T.Veskimägi vastab, et raha omandireformi reservfondist ei saa ja eelarvest võimla ehituse finantseerimine on Haridus- ja Teadusministeeriumi otsustada. Haridus- ja teadusminister T.Maimets vastab omakorda, et EPMÜ uue spordihoone ehituse taotlus võeti lisaeelarve projekti, kuid langes otsustamise viimases faasis välja. Ta annab küll lootust, et taotlus on 2005. aasta lisaeelarve prioriteetide hulgas.

• 11. märts 2005 – Tartu abilinnapea A.Ili juures toimub kolmepoolne kohtumine, kus osalevad ka koguduse õpetaja P.Paenurm ja EPMÜ teadusprorektor A.Koppel, et läbi rääkida kolmepoolse kavatsuste protokolli koostamises. Protokolli tekst on märtsi lõpuks valmis. Protokoll jääb siiski sõlmimata, sest ei ole selge EPMÜ uue võimla ehitamise riigipoolse toetuse küsimus. EPMÜ uurib võimalusi ehitada uus võimla Riigi Kinnisvara AS kaudu.

• Suvi-sügis 2005 – Koostöös Tartu Linnavalitsuse, Eesti Põllumajandusülikooli, Tartu Ülikooli ja Vabariigi Valitsuse vahel lahendatakse uue võimla ehituse küsimus. Ülikoolid peavad läbirääkimisi ühise spordiklubi loomiseks, valitsus eraldab lisaraha, arutatakse tegutsemisskeeme jne.

• 13. detsember
Tartu Linnavaitsus otsustab jagada EMÜ võimlakompleksi kinnistu kaheks. Tartu Maarja kiriku alune maa mõõdetakse üheks kinnistuks ja juurdeehituse alune maa teiseks kinnistuks.

• 22. detsember 2005 – Eesti Maaülikooli (end. EPMÜ) nõukogu otsustab lugeda võimlakinnistu Pepleri 1 (kirikusse ehitatud võimla koos kõrvalhoonega) „Maaülikooli eesmärkide saavutamiseks mittevajalikuks varaks ja kinnistu võõrandada.” Vabariigi Valitsusele esitatakse taotlus kinnistu võõrandamiseks Tartu linnale.

• 28. detsember 2005 – Tartu linnapea Laine Jänes ja Eesti Maaülikooli rektor Alar Karis kirjutavad alla ühiste kavatsuste protokollile. Kokkuleppe kohaselt läheb Pepleri 1 kinnistu Tartu linnale. Kinnistu poolitatakse, kirikuhoone antakse kogudusele ja kõrvalhoonesse kavatsetakse ehitada lasteaed.

• 27. november 2006
Valitus annab EMÜ-le loa võimlahooned võõrandada. 2007. aasta riigieelarvega eraldatakse ka 23 miljonit krooni uue võimla ehituseks.

• 2007
Käivad ettevalmistused EMÜ uue võimla ehituseks. Ülikool elab rektorite vahetumise aega. Kuigi riigi toetus on olemas, EMÜ juhtkond kirikuhoone tagastamisega ei tegele, sest jätkuvad vaidlused Tartu linna toetuse osas.

• 14. oktoober 2008
Võimlahooned Pepleri 1 antakse EMÜ poolt üle Tartu linnale.

• 20. november 2008
Tartu Linnavolikogu otsustab (otsus 445) anda kirikuhoone kogudusele üle, seades ühtlasi kogudusele tingimuse ja nõude taastada kirik.

• 16. detsember 2008
Tartu Linnavalitsuse esindaja Eva Lääne ja Tartu Maarja koguduse esindaja Ilmar Tops kirjutavad notari juures alla kinnistu tasuta võõrandamise lepingule. Sellega antakse kinnistu Pepleri 1a ja sellel asuv Tartu Maarja kirikuhoone kogudusele tagasi. Jõusse jääb leping, millega EMÜ võib hoonet võimlana kasutada kuni 2009. aasta suveni, mil ülikooli spordiselts kolib uude võimlasse Tähtveres.

• 24. detsember 2008
Üle aastakümnete toimub Maarja kirikus esimene jõulujumalateenistus. Spordisaali põrandale pannakse pingid, saali ette korvi alla kombineeritakse altar ja kantsel, kogudusemajast tuuakse elektriorela ja Luunja vald toob saali uhke jõulukuuse. EMÜ spordiklubi lubab saali kasutada vaid ühel õhtul, sest juba jõulupüha hommikuks on plaanitud saal treeninutele. Pärast teenistust tuleb poole tunniga pingid kokku tõsta, altar-kantsel-orel ja jõulukuusk välja viia ning saali põrand üle pesta.

• 15. august 2009
EMÜ rektor, Tartu Linnavalitsuse esindaja ja koguduse juhatuse esimees kirjutavad alla kiriku kogudusele üleandmise aktile. Kogudusele antakse hoone võtmed ja kogudus saab nüüd hoone täielikuks peremeheks. Mitu nädalat enne seda on EMÜ spordiklubi kolinud vastvalminud uude spordikompleksi.