Herbert Rauba mõtteid õpetaja Sisaski viimase jutluse kohta

Selle mõtiskluse leidsime oma koguduse arhiivist, kus on säilinud kolm arhiivkasti Herbert Rauba piibliõpetusi, mõtisklusi ja õpetusi. Avaldame selle lühikese mõtiskluse koguduse minevikust.

IMG_20160511_165429

4. mail 1980.a.

… ja ütles inimestele: vaata Issanda kartus see on tarkus ja kurjast äralahkumine see on mõistus. Aamen. – Iiiob 28:28

Inglismaal on ilmunud raamat, milles on 450 lehte. Seal on toodud lõpmata palju küsimusi ja vastuseid, millele tänapäeva teadlased ei mõista seletust anda, millele tänapäeva teadus ei leia vastust. Näiteks on seal küsitud, mis on magnet. Sellele ei suuda keegi vastata, vaid seda võime tunda, sest ta on meie silmale nähtamatu. Seal vastuse otsijad võivad eksida oma arvamustes. Tunnetes on see, mis inimene mõista, kuid see on kõik üks väike väärtus ja seal võib esineda kahtlusi. Inimesed püüavad teaduse poole ja tahavad kõike teada saada, sest kes meist ei tahaks olla tark. Tõsine tarkus on kõige ülem ja kallim asi. Aga kust leitakse tarkus ja kus on mõistuse paik, seda vaene, vilets ja vaevaline inimene ei tea, sest seda ei leita mitte elavate maalt. Ka ei või inimene arvata, mis ta maksab, sest teda ei ole maa ega mere sügavustes; ei või kulda selle eest anda ega hõbedaga üles kaaluda tema hinda. Tarkuse hind ja väärtus on enam kui maine vara. Tarkuse väärtus on ena kui kallid pärlid, ka kõige kallima puhta kulla vastu ei saa seda vahetada. Kust tuleb siis tarkus ja kus on mõistuse paik? Kus on tema varjule pandud elavate silmade eest, kus on ta ära peidetud? Ainult Jumal on see, kes mõistab ära tema tee ja teab tema paiga, sest Tema on loonud maailma ja vaatab maa otste peale ning näeb kõige taeva alla. Kui Jumal kõigile seadustele oli aluse pannud, siis valmistas Jumal teda ning ütles inimeselenagu on see tänases põhakirjas jutluse alusena: Issanda kartus on tarkus ja kurjast ära lahkumine seeon mõistus. Kui sageli inimesed otsivad tarku, keda usaldada, olgu siis arsti, advokaadi ehk teiste teadjate juurde minnes. Olgu see rätsep, kingsepp või mõni muu ametimees, ikka oleme hinnanud nende teadmisi ja tarkusi. Kas on sellest küllalt, et ta võib anda meile kõike eluks tarvilikku täiuslikult, et me võiksime ka tarkust südamesse saada. Meile onJumalast antud 10 käsku. Need on olnud ikka inimese teejuhid ja onka tänapäeva seadusandluse aluseks. Kas on siis enam vaja käsku, kui on olemas riigiseadused? Kuid need seadused ei suuda asendada Jumala käskusid, mis on kui ülemvõim, kui seadusandlus, mis viib meid Jumala kartusele. Käsud teevad meid Jumala ees vastutavaks meil seisab kord Tema ees aruandmine, kuidas oleme oma elu elanud. See on sügav eluväärtus.

Nii on see ka tarkusega, nagu kuulsime tänases pühakirjasõnas. Issanda kartus on tarkus. Sealt võime tarkust leida, kurjast taganeda ja mõistlikkusega oma elu elada ligiimese armastuses.

On olemas kahesugune tarkus. Üks on igapäevane, mida me õpime koolipingis ja oma töölaua taga, et oma elust kergema vaevaga läbi minna kuni elu lõpuni. Teine on Jumala kartuse tarkus, et olla patukahetsejad ja andekspalujad. See annab meile igavese elu, kui maine elutee on lõpetatud. Nagu keha ja vaim on teineteisest erinevad, nii on ka lugu maise ja Jumala tarkusega. Me võime Saalomoni palves ütelda: Jehoova anna oma sulasele tarkust südamesse, mis ära tunneb head ja halba, et me võime kurja vihata ja head valitseda. Lõpmata raske on hea ja kurja vahel vahet teha, kui oleme unustanud Jumala 10 käsku. Oma koduski ei oska me vahet teha hea ja kurja sõna vahel ning kipume ikka tarvitama liig sageli halbu sõnu. Meiegi peame paluma Jumalalt tarkust südamesse, et võiksime Tema meele järgi elada. Meile on antud otsustamise võime, aga tihti me eksime ja pattume. Kuid Jumala kartus on tarkus. Usk ja teadus ei taha kokku sobida. Aga kuhu viib teadus inimese ilma usuta? Kui räägime veekogude ja õhu saastamisest, siis räägime kurjast – alus looduse hävitamisest – Jumala loomingu hävitamisest. Me teame, kui palju tehakse kuritegusid seal, kus puudub Jumala kartus, tarkus, mida teadus ei tunnista. Nii pannakse ohtu inimeelud, päästetakse lahti sõjad. Ka seal on tarvis Jumala kartuse tarkust, mõistust,mis hoiab meid rahus ja rõõmus.

Elu püütakse võrrelda igal alal endiste aegadega. Võrreldakse – milline oli loodus, inimkond, linnad ja linnatänavad, lapsepõlv varem ja milline on ta tänapäeval. Me teame, et lapsi kasvatati andes nõu – saagu sinust jumalakartlik, tark ja õnnelik inimene oma isa-ema rõõmuks ja ühiskonnale kasuks. Nüüd öeldakse – saa sa targaks. Aga kes loodab Jumalale, see jõuab edasi, suureline inimene langeb rängalt. Ei Jumala silm ei maga ega tuku, Tema näeb kõik inimesed läbi. Kas me teeme halba või head, kõik teeme iseendale, sest meil kõigil tuleb kord aru anda Jumala kohtu ees. Jumal ei anna ennast mitte pilgata.Tema on õiglane. Tema kohtuseadmised algavad Tema kojast. Tema käsuseadus on me juhiks ja Tema sõna meie saatjaks eluteel. Keegi proffessor ütles: mul on teadmisi, aga kõige kallim vara on mu isa õpetussõnad, mis ta Jumala õnnistusega mulle on andnud – et ma võiksin tarkust oma südames kanda. Tänapäeval, kus on aatomiajastu, on väga vajalik Jumala kartuse tarkus. Nagu kuld maksab kõikjal maailmas, nii on kõikjal tarvis Jumala kartust, mis annab tarkuse südamesse ja on väärtus, mis maksab igal ajal ning kõigis paigus, ka igaveses elus. Ka täna on see pühakirjasõnaga sinu ette pandud, et sa Jumala tarkust oma südames kannad kui igavese elu väärtust. Aamen.