Tartu Maarja kiriku orel

Kirjutatud poolt.

Kiriku varasemad orelid

Tartu Maarja kirik on esimene eestlaste endi ehitatud kirikuhoone. Kirik õnnistati sisse 11. jaanuaril 1842. Ilmselt aastal 1852 valmis Tartus orelimeister Ernst Carl Kessleri töökojas kirikule orel. Selle dispositsioon oli järgmine:

Manuaal I.
54 klahvi: C bis f’’’
1. Principal 8’
2. Bordun 16’
3. Gamba 8’
4. Hohlflöte 4’
5. Gedackt 8’
6. Octave 4’
7. Flöte 4’
8. Quinte 2 2/3’
9. Octave 2’
10. Mixtur 4fach

Manuaal II.
54 klahvi C bis f’’’
11. Portunal 8’
12. Principal 4’
13. Gedackt 8’
14. Dolce 4’

Pedaal
27 klahvi C bis d’
15. Subbass 16’ z
16. Violonbass 16’
17. Principal 8’
18. Violon 8

Mänguabinõud
1. Koppel: Manuaal II / I
2. Koppel: Manuaal I / Pedaal
3. Manuaal I tõkestusventiil
4. Manuaal II tõkestusventiil
5. Pedaali tõkestusventiil
6. Kalkant

Kirik seestIlmselt jäi orel kogudusele lõpuks väikeseks või polnud see enam kõige moodsamas stiilis ehitatud ja nii telliti kirikusse uus orel Saksa oreliehitajalt Wilhelm Sauerilt. Kessleri orelit pakkus tema töökoja üle võtnud oreliehitaja Friedrich Wilhelm Müllverstedt 1892. aastal aga Tarvastu kirikule. Kahjuks pole Kessleri orelist teadaolevalt säilinud ühtegi fotot, küll aga 1890. aastal Saksa meistri Wilhelm Saueri poolt ehitatud orelist. Foto pärineb aastast 1905.

Mõtteid uuest orelist

Oleme oreliga otsustanud teha kummarduse kunagise Tartu orelimeistri Ernst Carl Kessleri suunas ning taaselustada tema pärandit.

Kessler (1808-1863) oli Eesti üks tuntumaid 19. sajandi oreliehitajaid, kes ehitas aastatel 1833-1863 vähemalt 123 orelit üle Eesti ning kaugemalegi. Tema töökojast pärineb Ameerika lääneranniku esimene vileorel (asub Sitkas Alaskal) ja ilmselt ehitas ta ka oreli kunagisse Peterburgi Maria kirikusse. Tema orelitest on praeguseks mängukõlbulikuna alles vaid viis: neist neli Eestis (Karksi, Otepää, Nõmme Rahu ja Taagepera) ning Sitka orel. Olemas on ka oreliosad Urvaste kirikus. Et meistri oreleid on alles niivõrd vähe, tekkiski mõte, ehitada uus orel just Kessleri stiilis. Kõik allesolevad instrumendid on ühe manuaali ja pedaaliga. Tartu Maarja ning Tartu Ülikooli kirikutes olnud Kessleri orelid olid aga juba suuremad – esimene neist kahe, teine kolme manuaali ja pedaaliga. Ülikooli kiriku orel võis olla suurim meistri poolt ehitatud pill.

Huvitav on asjaolu, et Kessleri oreliehitusstiil tundub olevat mõjutatud Lõuna-Saksa barokkorelist. Siiani pole täpselt teada, kus ta oma õpiaastad veetis. Kindlasti on aga keelpillregistrite kasutamine, 8′ registrite suur osakaal ja püramiidina välja kujunemata pedaalikõlapilt omane Lõuna-Saksamaale.  Barokiajastule, samuti Kesslerile iseloomulikult, on kõla kujundatud nii, et iga register on kasutatav nii üksikult – sooloregistrina, kui ka kooskõlas kõigi teiste registritega.

Eesti praegusel orelimaastikul saab Tartu Maarja kiriku orel olema eriline. Barokkstiilis oreleid on Eestis viimastel aastatel ehitatud küll teisigi, kuid mitte Lõuna-Saksa, vaid pigem  Põhja-Saksa ja Prantsuse barokkorelite kõlast inspireerituna.