Usu alused ja luterlus

Kirjutatud poolt.

Mis on luterlus?

Luteri kirik sai alguse reformatsioonidest 16. sajandil. Saksamaal elanud munga, Martin Lutheri eesmärk ei olnud luua uut kirikut, vaid pigem soovis ta lahendada teatud probleeme katoliku kirikus. Peamine eesmärk reformatsioonil oli teha jumalateenistust ja usuelu tavainimesele arusaadavamaks, muuta jumalateenistused rahvakeelseks ning teha Jumala armastuse sõnum ehk evangeelium mõistetavaks ja selgeks.

Luterlik kirik on seesama üleilmne kirik, mille kaudu Jumal teeb oma armastuse tööd terves maailmas. Kiriku sõnum on säilinud muutumatuna juba kakstuhat aastat: Jumal on armastanud maailma ehk sind ja mind nii palju, et on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski kes temasse usub, ei lähe hukka, vaid tal on igavene elu.

Mida usuvad luterlased?

Luterlased usuvad nii nagu kirik on alati ja igal pool uskunud ja õpetanud. Õpetus põhineb Piiblile, algkiriku õpetustele ning vanadele usutunnistustele. Need usutunnistused on tuntud nimedega Apostlik usutunnistus, Nikaia Konstantinoopoli usutunnistus ning Athanasiose usutunnistus.

Luteriusu vastuseid elu suurtele küsimusele võite vaadata sellelt leheküljelt: Bible toolbox.

Jumalast. Nende usutunnistuste kohaselt me usume, et Jumal on kolmainus ehk tema on Isa, Poeg ja Püha Vaim. Usume et Jeesus Kristus oli ja on korraga nii inimene kui ka Jumal ning tema inimlik ja jumalik loomus on ühinenud segunematult, muutumatult, jagamatult ja eraldamatult.

Patust. Usume, et kogu inimkond on patulangenud, mis tähendab seda, et pärispatu “pärilik haigus” mõjutab kõikides inimeses sünnist saadi. Ka väikesed lapsed on patused kohe oma siginemise hetkest. Lapsed ei õpi isekust kellegi käest, vaid on isekad oma pärispatuse loomuse tõttu. Patt tähendab, et igas inimeses on kalduvus ja kiusatus olla isekas ning mõelda ainult iseendale. Patt ei tähenda eelkõige meie halbu ja isekaid tegusid, vaid pigem meie patust loomust, mis suunab meid tegema isekaid tegusid ja mõtlema isekaid mõtteid. Jumal armastab inimest, kelle ta on loonud, aga vihkab pattu ehk meie inimeste isekat hoiakut, mõtteid ja tegusid, mis teevad kahju nii meile kui ka meie ligimestele. Patt hävitab inimsuhteid ning suhet inimese ja Jumala vahel.

Jumala armastusest ja lunastusest. Me usume et vaatamata inimese patule, armastab Jumal kogu maailma ja kõiki inimesi. Kui Jumal lõi inimese, andis Tema neile käsu, mille rikkumisel oli tagajärg ja karistus. Inimene rikkus Jumala käsu, mistõttu kogu inimkond pidi kannatama sõnakuulmatuse karistust, igavest surma. Jumal saatis oma Poja maailma inimesena, et tema võtaks enda peale selle karistuse, mis oli mõeldud inimestele. Jeesus Kristus on surnud sinu ja minu eest. Tema kandis meie isekuse karistuse ning meie saame olla vabad häbist ja süütundest.

Uuest elust. Me usume, et usklikud ei tohi ära kasutada Jumala armu. Kuigi Jumal annab meile meie patud andeks, ei tohi seda kallist armu ära kasutada. Kristlase elu muutub silmakirjalikuks kui ta käib jumalateenistusel vastuvõtmas Jumala armu, aga muidu elab heameelega patuelu. Sellised inimesed on valekristlased ning on oma elus tegelikult Jumalast kaugel. Igal inimesel tuleb 10 käsu valguses vaadelda oma elu ning püüda elada Jumala tahtmise järgi.

Ristimisest. Me usume et ristimine on Jumala kingitus patusele inimesele, mis on usu relv ning annab talle usukindluse kiusatuste hetkel. Ristimises sünnib inimene uuesti veest ja vaimust, inimene saab kõik tema patud andeks ning Jumal võtab inimese oma armulepingusse. Ristimine ei ole inimese enda avalik usu ja kuulekuse tunnistamine Jumalale koguduse ees. Kõik inimesed on patused ja pärispatu all, mistõttu kõik inimesed vajavad Jumala armu kingitust. Seetõttu me ristime ka lapsi. Ristimise kingituse võib inimene võtta vastu ilma usuta, aga ristimine hakkab mõjuma või aktiveerub üksnes siis kui inimene usub ristimise armu.