Abielu
Mehe ja naise vaheline abielu rajaneb loomises seatud korral. Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning asetas nad elama teineteise kõrval ja vastastikuses armastuses (1Ms 1:27–28:31). Abielu on abikaasadele nii Jumala kingitus kui ka ülesanne, milles mees ja naine annavad teineteisele ainuõiguse teineteist toetada ja teenida, elada korrastatud seksuaalelu ja kasvatada üheskoos järglasi.
Kiriklikul abielu sõlmimisel tõotavad mees ja naine teineteist armastada ja austada kuni elu lõpuni. Abielu püsimine ja õnn rajanevad abikaasade vastastikusel ennastsalgaval armastusel, mõistmisel, teenimisel, andestusel ja meeleparandusel. Nagu Kristus on andnud end ristikogudusele, nõnda tuleb ka abikaasadel Kristuse eeskujul elada teineteise heaks (Ef 5:1–2). Abielutõotus kehtib kuni abikaasa surmani.
Laulatusel sõlmivad mees ja naine omavahel abieluliidu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Vaimulik on kirikupoolne tunnistaja ja liidulepingu seaduslikkuse kinnitaja. Lisaks on laulatus eestpalve- ja õnnistamistalitus, millega pruutpaar ja temaga koos laulatusele kogunenud kogudus palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust.
Laulatust toimetav vaimulik peab veenduma, et pruutpaari laulatamiseks on kõik eeltingimused täidetud (abiellujad on ristitud ja konfirmeeritud; nad on vallalised ja õigusvõimelised; nad registreerivad seaduslikult oma abielu). Vaimulik, kellel on perekonnaseisuametniku volitused, toimetab registreerimise vahetult enne laulatust. Abieluaktile allakirjutamine võib toimuda ka laulatustalituse ajal (pärast küsimusi või pärast laulatamist).
Segaabielu korral (kui üks osapool kuulub teise kristlikku konfessiooni) peab laulataja sellest eelnevalt teatama asjaosalise koguduse vaimulikule. Segaabielu laulatamine on mõeldav toimetada mõlema konfessiooni vaimuliku poolt ühiselt, ühe talitusena. Kui segaabielu on juba laulatatud teise abikaasa kirikus, teatatakse sõlmitud abielust kogudusele ning võetakse abielupaar eestpalvesse. Soovi korral võib pidada abielu õnnistamise talituse.
Ei laulatata abielu, kus üks abikaasa on ristimata. Kui üks abikaasa kuulub mõnda mittekristlikku konfessiooni, võib hingehoidlikel kaalutlustel ja mõlema abikaasa nõusolekul abielu kiriklikult õnnistada. Niisugustel ja muudel juhtumitel tuleb taotleda talituse pidamiseks luba peapiiskopilt või piiskopilt.
Pikka aega kestnud registreeritud abielu puhul peab vaimulik abielu õnnistamise talituse.
Laulatus peetakse talitusena või laulatusmissana. Laulatuse toimetab ordineeritud vaimulik. Soovitavalt on talitusel juures ka tunnistajad. Laulatus toimub kirikus; erandolukorras vaimulikuga kokkuleppel ka mõnes teises sobivas kohas (kabelis, kodus või mujal).
Juhised kihlumise ja laulatuse aastapäeva kohta on toodud “Pühitsemiste ja õnnistamiste käsiraamatu” peatükis “Tänu- ja õnnistamistalitused”.