Tartu Maarja kiriku taastamise tee algab juba rohkem kui seitse aastakümmet tagasi – täpsemalt 1942. aastal, kui kirik II maailmasõjas hävis. Toona oli kogudusel oma kiriku taastamiseks võimekus olemas, kuid riigikord ei soosinud töid ning kirikuhoone võõrandati.
Peale Eesti taasiseseisvumist, 1991.aastal tärkas kogudusel uus lootus oma kirikuhoone tagasi saada ning taastada. 2003. aastal asutasid kogudus ja Tartu praostkond kirikuhoone taastamiseks Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse.2009. aastal sai kogudus kirikuhoone tagasi.
Sihtasutus on alates loomise päevast kogunud annetusi Tartu Maarja kiriku taastamiseks ning teinud nende ja sihotstarbeliste toetuste toel ettevalmistavaid töid ja alustanud ehitusegagi.
2011. aastal viidi läbi ideekonkurss kirikuhoone taastamise projekteerimiseks. Kirikuhoone välisilme taastatakse endisel kujul, kuid kuna hoone sisemus ei ole säilinud, saab see täiesti uue lahenduse. Ideekonkursi võitsid KOKO Arhitektid tööga “Noa”. Uus kahekordne siselahendus võimaldab kirikuhoonesse mahutada ka koguduse tööks vajalikud ruumid ja rendipinnad. Projekt valmis aastal 2016.
2016-2017 veeti kirikuhooneni tulevikus vajalikud trassid – vesi, kanal, küte. Valmis ka uus peatrepp. 2018. aastal parandati läbisadavat kirikuhoone katust.
2019. aastal valmis Tartu Maarja kiriku taastamise I etapp, mille raames tehti töid kiriku sees. Valmisid sisevundamendid ja kandvad konstruktsioonid ning osaliselt ka vahelaed. Tööde maksumus oli pea 200 000 eurot+km. Töödest saad lähemalt lugeda blogist.
2021. aasta jaanuaris algas, 1956. aastal võimlaks ehitamise ajal lammutatud, Tartu Maarja kiriku torni taastamine (II etapp). II etapi käigus laoti torni müüriosad, paigaldati tornikiiver koos kukega, uued aknad ning neli uut kella – Usk, Lootus, Armastus ja Rõõm. Tööd lõppesid 2022. aasta septembris. Maksumus ca 1,1 milj eurot +km.
III ehitusetapp algas 2023. aasta mais ning selle raames saab Maarja kiriku torniosa lõplikult valmis. Ühendatakse kommunikatsioonid (vesi-kanal, küte, elekter, nõrkvool), torn viimistletakse nii seest kui väljast, paigaldatakse lift, valgustid jne. Etapi lõpuks on uued ruumid ka sisustatud ning kogudus saab igapäevase tegevuse alates 2024. aasta jaanuarist kolida värskelt valminud ruumidesse. Tööde maksumus ca 700 000 eurot +km.
Suur tänu Maarja kiriku taastamise suurtoetajatele Janek Veeberile ja Tartu linnale ning ka kõikidele teistele annetajatele!
Samaaegselt III etapi ehitustöödega kogutakse annetusi lõunapoolse otsa töö- ja olmeruumide kandevkonstruktsioonide ehitamiseks ning katusetöödeks. Hetkel katusetöödeks olemasolevatest vahenditest saab ülevaate avalehe jaluses olevast loendurist.
Ka Sina, hea inimene, võid olla meiega – võid olla kirikuehitaja.
Nimelise annetuse saab teha Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arveldusarvele Swedbankis EE132200221021269201. Summa määrad ise vastavalt võimalusele. Piskust saab palju, koos suudame kõike!
Sularaha annetusi saab teha Tartu Maarja koguduse kantseleis aadressil Õpetaja 5, Tartu T-N kl 10-14.
Võid toetada ka helistades annetustelefonidel (anonüümne annetus):
900 1842 annetad 5 eurot
900 1941 annetad 10 eurot
900 2019 annetad 50 eurot
Lühiülevaade ajaloole
Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. 1833.a. ühinesid Tartu Maarja koguduseks aga ühtlasi ka esimeseks eestlaste koguduseks Tartu Maarja kihelkonna maarahva kogudus ja Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Maarja kirik valmis ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Maarja kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks – koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, kellest Johann Voldemar Jannsen oli esimese üldlaulupeo projekteerijaks ja elluviijaks.
Tartu Maarja kirikut ongi nimetatud laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees, meie kirikus toimus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning I laulupidu kuulutati pidulike pasunahelidega avatuks just Tartu Maarja kiriku tornist.
Maarja kirik on ka kihelkonnakirik ning emakirikuks Tartu Pauluse ja Peetri kogudustele. Peetri kasvas Maarja kogudusest välja 1869. aastal ja Pauluse 1910. aastal. Kui algselt loodi Maarja kogudus kihelkonna ja linna rahva ühinemisel üheks koguduseks, siis linna rahvaarvu tõustes tekkis siiski vajadus oma koguduste järgi.
Maarja kirik püsis tugeva usu- ja vaimuelu keskusena päevapealt 99,5 aastat hävides varemeteks 12. juulil 1941. aastal taganeva punaarmee rünnakus Tartule. Kogu linn oli leekides. Koos kirikuga kaotas kogudus ka oma muuseumi, arhiivi ja muu seal hoiul olnud vara. Koguduse liikmete lein oma kiriku hävimise pärast oli lohutamatu ja peaaegu kohe hakati valmistuma kiriku taastamiseks. Paraku ei soosinud toonane võim neid plaane, varemed anti üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks. Võimla tegutses kirikus aastatel 1961-2009 ja sellest perioodist teatakse Tartu Maarja kirikut kui spordikirikut.
Eesti taasiseseisvumise järel tärkas kogudusel uus lootus oma pühakoja taastamiseks ja sellest ajast peale on selle soovi täitumise nimel tegutsetud sihipäraselt. 2003. aastal loodi Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus ning 2009. aastal tagastati kirik kogudusele. Ehitusprojekt valmis 2016. aastal.
Jumal on sel teel meid rohkesti õnnistanud ja andnud suurepärased kaasteelised. Tartu linn ja Tartu Maarja kihelkonna vallad: Ülenurme, Luunja, Tähtvere ja Haaslava, on meie püsitoetajad. Lisaks neile soovivad olla kirikuehitajateks veel paljud ettevõtted ja eraisikud – palju õnnistust Teile kõigile!
Tartu Maarja kiriku taastamiseks on palju põhjuseid. Kuus meie head sõpra on avanud oma südame ja jagavad oma toetamise põhjuseid video vahendusel. Leiate need videod meie Taastame Tartu Maarja kiriku kanalilt YouTubes.
Kui Sul tekkis küsimusi, millele pole veel vastust leidnud siis võta ühendust meie koguduse või sihtasutuse kontaktidel.