Püha ristimise sakrament
Kirikuõpetaja valab vett lapse pea peale ja ristib ta Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse. Kui seda ei ole tehtud lapsena, võib seda teha täiskasvanuna. Miks?
Sest Jeesus käskis ristida. Ta ütles, et ristimise kaudu saab inimesest Tema jünger ja inimese omaks saab kõik see, mis Jeesusel on. Ristimise kaudu saavad meist Jumala lapsed – ning me saame kingitusena andestuse ja pääste, igavese elu. Piibel kasutab sellest rääkides järgmist kujundit: kui oleme ristitud, oleme riietatud Kristusega. Meie pelgupaik on Jumala lubadustes ning selles, mida Jeesus on meie heaks teinud.
On loomulik imestada, kuidas võib natuke vee valamist teha nii palju. Jumal on lubanud tegutseda, kui inimene on ristitud. Ta on lubanud võtta inimese enda lapseks, andestada talle tema patud ja päästa ta. Jumal on valinud sellise viisi, et anda meile seda, mida Jeesus on välja teeninud. Selles on suur tarkus, et Jumal tegutseb just sellisel viisil.
Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. (Mt 28:19)
Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel (Mt 28:18–20) ja mille kaudu Jumal kingib inimesele õndsuseks hädavajalikku armu. Inimene ühendatakse Kristusega, kes on risti löödud ja üles tõusnud Issand, ning võetakse kristliku Kiriku osadusse. Ristimine toob pattude andeksandmise, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavese õndsuse kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb (Väike katekismus, IV pt). Ristimise tähendust selgitavad mitmed Piibli mõisted: ristimine on osasaamine Kristuse surmast ja ülestõusmisest (Rm 6:3–5; Kl 2:12); pattudest puhtaks pesemine (1Kr 6:11; Hb 10:22), päästmine hukatusest (Mk 16:15–16; 1Pt 3:20–21), uuestisünd (Jh 3:5), Kristuse valgusesse pääsemine (Ef 5:14), Kristusega riietumine (Gl 3:27), Püha Vaimu uuendamine (Tt 3:5).
Inimene võtab ristimises sisalduva pääste vastu usus. Ristimine kohustab inimest terve eluaja kasvama Kristuses ja Kristusesse (Ef 4:13–16), elama meeleparanduses, lootma Kristusele ja elama Tema eeskuju järgi. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.
Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett. Ristimisel vee pähe valamisel tuleb silmas pidada, et ristimine toimub voolava veega. Pärast ristimist kõrvaldatakse ristimisvesi väärikal viisil kasutuselt.
Kirikusse kuuluvate vanemate laps ristitakse võimalikult esimestel elukuudel, ilma tarbetu viivituseta. Kui inimene on jäänud lapsena ristimata ning saanud leeriealiseks, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga. Ristimine ja konfirmatsioon võivad toimuda ühe talitusena või eraldi talitustel. Ristimine peetakse üldjuhul kirikus või kabelis. Võimalik on ristida ka kodus või muus sobivas kohas. Ristib ordineeritud vaimulik. Hädaristimist võib toimetada iga kristlane. Hädaristimine kinnitatakse koguduse õpetaja poolt.
Kas minagi võiksin olla ristivanem?
Ristimisel võetakse lapsele vähemalt 2 ristivanemat, kes on luterliku kiriku liikmed. Erandina võib olla ristivanemaid vähem või ristivanemate hulka kuuluda teiste konfessioonide liikmeid, kes tunnustavad laste ristimist. Soovitav on võtta ristivanemad ka täiskasvanule. Ristivanemad osalevad ristimistalitusel. Ristivanema ülesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps võiks saada eakohast ristimisõpetust ning kasvada jumalakartuses ja -armastuses. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on õigesti ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab lapse usulist kasvamist omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu .