Kihelkonnakiriku rahva külaskäik Luunjasse

Kihelkonnakiriku rahva külaskäik Luunjasse

Kolmapäeva, 14. juuni hommikul kell 10 startis Tartu Turuhoone kailt kapten Gaute Kivistiku juhtimisel laev Hilara, mille pardal olid Tartu Maarja koguduse liikmed. Reisiseltskonna moodustasid peamiselt meie “kullafond” ehk eakamad inimesed, et tähistada eakate teetunni hooaja lõppu. Kuid oli ka töötegijaid, eesotsas koguduse õpetaja Timo Švedkoga. Sihtkohaks oli Luunja, et viia sealsele vallarahvale tervitusi kihelkonnakirikust. Taevaisa oli meile kinkinud ilusa ilma, nõnda said kõik pardalolijad pöörata oma palged taeva poole ja päisesepaistes mõnuledes nautida teekonda.

Täiskäigul edasi! Hilara kiirus on ca 10 km/h

Kapten Gaute Kivistik

Reisiseltskond ülemisel tekil

Reisiseltskond ülemisel tekil

Vaiksel käigul jõudsime pooleteise tunni pärast ehk kümmekond aastat tagasi valminud Luunja sadamasse. Sadamas käis hoogne ehitustegevus, rajati parkimiskohti ja teid. Slipi läheduses seisab vastvalminud Tartu Terminali tankla, mis lisaks maapealasetele masinatele võimaldab tankida ka veesõidukeid. Sealt pisut ülespoole viib tee mööda majandushoonest, mille uksed on kaunilt kihelkonnatriibulised. Edasi jääb juba roosiaed, milles pungad alles kasvasid puhkemise poole ja siis jõudsimegi vallamaja juurde.

Luunja sadam veelt nähtuna

Tartu Maarja kihelkonnatriibuline

Ka Luunjas on NG aken

Kõik teed viivad Luunjast

Vallavanem Aare Anderson juba ootas meid. Tervitas lahkelt ja andis hea ülevaate Luunja valla tegemistest. Tema juured on esivanemate kaudu sealses mullas, seepärast oli ilus kuulda jutus kõlavat uhkust Luunja kandi ajaloo, inimeste ja tegemiste pärast. Aga uhke saab olla ka tänase Luunja üle. Vallavanem rääkis, et Luunja on kasvav vald. Igal aastal lisandub elanike hulka ka noori peresid, tullakse Tartust, ka mujalt Eestist, ja soovitakse siia oma kodu luua. See tähendab ka vastutust, kuna uued elanikud vajavad lasteaia- ja koolikohti, uut taristut ja teenuseid. Kõige sellega tegelemine ongi vallavalitsuse igapäevane töö. Muu ettevõtluse kõrval on Luunjas õnneks säilinud ka põllumajandus – ala, mis on varasemalt siinsetele inimestele jõukust toonud. Suurimateks põllumajandusettevõteteks on OÜ Luunja Mõis ja AS Grüne Fee Eesti, kus kasvatatud kurke on söönud vist küll iga eestimaalane.

Rääkisime ka Luunja valla ja Maarja koguduse heast läbisaamisest. Vald seisab ka oma kihelkonnakiriku taastamise eest ning annab selleks igal aastal jõukohase panuse. Hea nõuga toetab Tartu Maarja Kiriku SA tegemisi nõukogu liikmena ka vallavanem Aare. Ajalooliselt on luunjakad olnud Maarja koguduse liikmed. Aare meenutas oma vanavanemate juttu hobustega kirikusse sõitmisest ning vana saanitekki, mida perekonna reliikviana alles hoitakse.

Kadi Kalmus ja Aare Anderson

Tervitasime ka valla sotsiaaltöötajaid, kellega kogudust seob diakooniline side
Tervitasime ka valla sotsiaaltöötajaid, kellega kogudust seob diakooniline side

Vallamajast liikusime kultuurikeskusesse. Kultuurijuht Kadi Kalmus tutvustas valla rikkalikku kultuurielu. Kui küsisime, kes on kõige tuntumad luunjakad, rääkis Kadi uhkusega klaverimeister Ernst Hiisist, kelle nime kannab Luunjas asuv Eesti klaverimuuseumi filiaal. Väga tuntud ja armastatud on ka lastekirjanik Karl Eduard Sööt ja luuletaja Hendrik Visnapuu, maadleja Jaan Jaago. Mari Raamot, kes oli Eesti üks naisriigikaitse rajajatest ning Luunja vallas asunud Sahkapuu tütarlaste kodumajanduskooli asutaja ja eestvedaja. Tänastest tegijatest mainis maailmamaanteedel sõitvat Rein Taaramäed, kirjanik Anti Saart, kes pälvis viimasel Söödi nimelisel konkursil lasteluuleauhinna. Ka seda auhinda annab välja Luunja vald. Tuntuid on teisigi. Meie Jaan Kriisa ütles vahele, et ka vallavanem Aare on tuntud luunjakas, millega reisiseltskond üksmeelselt nõustus.

Ühispilt. Kadi Kalmuse klõps

Vallamajas uudistasime veel klavereid ja Gärry Keerdo alias Pilvevalgekese isikunäitust „Kuidas siilist lahti lasta?“, mis julgustas läbi piltide hoidma oma vaimset tervist ja seadma tervislikke piire ka suhetes.

Edasi viis tee 16. mail avatud kellatorni, mis on ümber ehitatud mõisaaegsest pumbamajast Kahel korrusel asub nüüd valla ajaloo ekspositsiooni. Toredas väljapanekus oli fotosid, dokumente ja esemeid, mille hulgast leidsime ka 1882. aastal Maarja kogudusest välja antud leeritunnistuse Lisa Külteri nimele. Tunnistus kandis Adalbert Hugo Willigerode allkirja.

Valla haridusjuht Kadri Sõrmus tutvustab ekspositsiooni
Valla haridusjuht Kadri Sõrmus

Lisa Külteri leeritunnistus aastast 1882

Seda vöökirja ei ole Tartu Maarja vööna ERM-i kogus näinud. Tuleb uurida!

Päeva lõpetasime ühise lõunaga Sadama Pubis. Kes sinna kanti satub soovitame proovida sealset maitsvat ja taskukohast toitu.

Siis oligi aeg kojusõiduks  Hilara pardale minna. Jõge mööda sõites paistavad maastik ja veestik hoopis teistsugused, mistõttu möödus vastuvoolu minek muljeid jagades ja üha uusi avanevaid vaateid imetledes kiiresti. Juba olimegi Tartus. Ja kui ühest järjekordsest jõekäärust välja sõites avanes ootamatult vaade kullase kukega ehitud Maarja kiriku tornile, oli rõõm väga suur. Olime jõudnud koju.

Maarja kirik jõelt nähtuna

Tänu Taevaisale ilusa reisi ja sõbraliku seltskonna eest! Tänu Taevaisale  Aare Andersoni ja Kadi Kalmuse eest, kes meid nõnda südamlikult tervitasid! Rohkelt õnnistust Luunja vallale ja sealsetele inimestele! Tänu Taevaisale Hilara meeskonna eest ja kõigi eest, kes lahke sõna ja teoga meie reisile kaasa aitasid!

Reisi organiseeris, pildistas ja võttis jutus kokku Lea Saar.

Tartu Maarja kiriku torni taastamise projekt on alanud