Mis on jumalateenistus?
Üle kogu maailma kogunevad kristlased pühapäeviti ja pühadel kokku, et üheskoos jumalateenistust pühitseda ja iga nädala esimesel päeval ristilöödud Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist meenutada. Seda tava on kõik kristlikud kogudused hoidnud pea 2000 aastat, ka läbi kõigi kriisiaegade.
Jumalateenistus sümboliseerib lähedast sidet Jumala ja inimeste vahel. Siin tegeleb Jumal inimesega ning inimene tänab ja kiidab Jumalat. Usklike osaduses on Kristus kohal Püha Vaimu väes. Kui kogudus koguneb korrapäraselt jumalateenistusele, kuuleb ta jutluse kaudu Jumala Sõna, tunnistab usku, tunnistab oma patte ja pühitseb armulauda. Kogudus kiidab Jumalat ja tänab Teda sõnade, psalmide ja lauludega ning toob oma vajadused palves Jumala ette. Jumalateenistust ei saa igapäevaelust eraldada, sest ta pakub kristlastele Jumala Sõna kaudu manitsedes, lohutades ja julgustades Jumala abi igaks päevaks.
Iga kristlane tuleb jumalateenistusele oma probleemide ja meeleoluga. Sellises olukorras saab end osadusel kanda lasta. Pole vaja kõike mõistusega kaasa mõelda, vaid võib end lihtsalt lasta toimuvast kaasa haarata. Nii võib taas leida sisemise rahu.
Iga jumalateenistus kutsub kristlasi üksteisega osaduses olles pühitsema seda, et Jumal on loonud maailma ning ei jäta seda loodu enese hooleks. Jumalateenistusel leiavad inimesed turvatunnet, seal on kohta nii rõõmule ja tänulikkusele kui ka kurtmisele ja meeleheitele. Jumalateenistus annab võimaluse anda oma tunnetele ruumi, neid korrastada. Piiblilugemistel, lauludel ja palvetel on tähelepanuväärne jõud, mis toidab meid ka peale jumalateenistust.
Võib-olla ei kanna seda ideaali iga jumalateenistus. Mitte alati ei saa meie küsimused vastuseid ja hirmud ei lakka olemast. Ometi on jumalateenistus üks väheseid kohti, kui mitte ainuke, kus me kuuleme sõnumit, mida me ise enestele öelda ei saa: me oleme Jumala poolt soovitud ja armastatud inimesed – erakordsed, äravahetamatud ja väärtuslikud.
Kogu jumalateenistuse jooksul pakutakse meile erinevaid samme Jumalaga kohtumiseks. Selleks peame olema lauludes, palvetes ja vaiksetes mõtisklustes tõepoolest kohal. Nii saab meie hing vastu võtta selle sädeme, mille Jumala Vaim süütab.
Jumalateenistus on kingitus, mille eest meie kogunedes omakorda Jumalat täname. Jumalateenistus annab aluse kõigele, mida kristlastena uskuda, loota ja elada. Mõlemad, nii jumalateenistus kui ka igapäevaelu, peaksid olema märgiks Jumala kohalolust maailmas. Seetõttu on jumalateenistus kõigi koguduse tegevuste kese.
Tere tulemast Tartu Maarja koguduse jumalateenistustele!
Mis on püha armulaud?
Kristlased pühitsevad püha armulauda (euharistiat) nii, nagu Jeesus seda käskis. Alati, kui armulauda pühitsetakse, loetakse Jeesuse enda sõnu, mida tema ütles viimase õhtusöögi seadmise juures oma jüngritele. Need on võetud neist Piibli kirjakohtadest, kus jutustatakse, mis juhtus Jeruusalemmas ööl enne Jeesuse surma. Jeesus ja Tema jüngrid pühitsesid armulauda ning Jeesus käskis neil teha seda ka edaspidi pärast seda ööd.
Püha armulaua seadmissõnades üteldakse, et leib, mida võetakse, on Jeesuse ihu, ja vein, mida juuakse, on uus leping Tema veres. Matteuse evangeeliumis ütleb Jeesus ka, et see on Tema veri. Nii on ihu ja veri seal, kus püha armulauda pühitsetakse. See tähendab, et Jeesus on leivas ja veinis väga erilisel viisil. Meie kohtume Temaga ja Tema kohtub meiega. Kui sa mõtled, kuhu sa peaksid minema, et saada Jeesuse ligi, siis mine pühale armulauale. See on püha armulaua suur ime: Jeesus on seal ja tegutseb selle kaudu meis.
Pühas armulauas ei pruugi me tihti tunda, et me tegelikult kohtume Jeesusega. Aga meie tunded ei takista Jeesust tulemast meie ligi. Ta on seal, kus Ta on tõotanud olla hoolimata sellest, mida meie tunneme. Ta on tõotanud olla pühas armulauas – leib on Tema ihu ja vein on Tema veri.
Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!” Ja Ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!
(Mt 26:26-28)