- 28. mai 2019
- Posted by: silvia.leiaru
- Rubriik: Teated
10.10.2018 andis Tartu Maarja kogudus 1894. aastal köster J. Kurriku abikaasa Wilhelmine poolt õmmeldud lipukandja särbi ja kaks säilinud rosetti ajutiselt üle Eesti Rahva Muuseumile.
Näituste juht Kristjan Raba, konserveerimisosakonna juhataja Kristiina Piirsild ning avalike- ja välissuhete juht Kaarel Tarand hindasid särbi seisukorra esmase vaatluse teel heaks. Hoolikalt pakituna toimeti särp ERMi täpsemale kontrollile ja eksponeerimiseks.
Novembris 2018 saime tagasisidet Kaarel Tarandilt, kes ütles, et särbi seisund on küll materjali osas habras, aga kiiret sekkumist tõenäoliselt ei vaja, eksponeerimine on võimalik ka praeguses olukorras.
Siiski korrastasid Eesti Rahva Muuseumi konservaatorid särpi ning nüüdsest on see juba ka ERMis eksponeeritud. Kõigil on võimalik seda, vanuselt teist värvikolmikut, oma silmaga vaatama minna.
Ajalugu
1888-1922 oli Tartu Maarja koguduse köstriks Juhan Kurrik. Ta oli ärkamisaja silmapaistev tegelane, kooliõpetaja ja on kirjutanud ka mitmeid kooliõpikuid, sh esimesed eestikeelsed algebra ja kehalise kasvatuse õpikud. Ta tegutses Eesti Aleksandrikooli Peakomitees, oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ja Vanemuise Seltsi aseesimees.
Köster J. Kurriku abikaasa Wilhelmine õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sini-valge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid. Värvide järjestus oli määratud 29. septembril 1881 Eesti Üliõpilaste Seltsi eelkäija Vironia Seltsi asutamiskoosolekul: sini-must-valge korporatsiooni mütsil ja sini-valge-must paelal. Laulupeo lipukandjaks oli Johannes Kiis. Maarja kiriku lipukandja särp on vanuselt teine värvikolmik EÜSi lipu järel ja vaid 10. aastat noorem.